[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

evangeelium, evangeeliumi < kasks ewangelium, lad euangelium

• Esmamaining: ametivanne 1535
• Vana kirjakeel: (ametivanne 1535, ‹ EKVTS 1997: 61) Jumall awytacko ninck theme kallis euangelium; (ametivanne 1570, ‹ EKVTS 1997: 79) mynd Jumall awytacke, ninck theme kallis Euangelion; (kohtuvanne 1600, ‹ EKVTS 1997: 96) Jummal ninck temma kallis Ewangelium mind peap awwitama!; (Müller 1600-1606: 63) Ninck on se|sinane eßimene Euangelium; (Müller 1600/2007: 64) neet Euangeliumit (18.12.1600); (Stahl HHb I 1632: 16) Pöha Waim on münd lebbi se Evangelium kutznut 'der heilige Geist hat mich durchs Evangelium beruffen'; (Rossihnius 1632: 73) lebbi se Evangelium heickanut; (Piibel 1739) Juda-rahwale tulleb armo lota ewangeliummi läbbi; (Hupel 1766: 34) meie kalli lunnastaja Jesusse sanna, mis sa ewangeliummi sees nenda loed; (Hupel 1780: 149) ewangelium, -i r., d. 'Evangelium'; (Lunin 1853: 21) ewangelium r. d. 'Евангелiе, благовѣстiе'
• Murded: `evangee·lium (e·van-), -i 'UT osa' sporeP Ran; `ehvangee·lium, -i sporeP eL; `e·hvangiljum, -i R; evangel, -i VNg Hää Lei; ehvangel, -i Krk Har; ehvan(d)ki̬i̬l Krl Rõu (EMS I: 842-843)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 95, 120 ehwangelium, -i '= ēwangelium'; ēwangelium, -i 'Evangelium'; Wiedemann 1893: 104 *ewangelium, -i (ehwangelium, ēwangelium) 'Evangelium'; ÕS 1980: 120 evangeelium, -i 'kristlik kuulutus; Jeesuse elust jutustav raamat (piiblis)';
• Saksa leksikonid: MND HW I ewangelium 'Evangelium'
• Käsitlused: < sks Ewangelium (EEW 1982: 219); < kasks ewangelium (Ariste 1963: 89; Liin 1964: 39)
• Läti keel: lt evaņģēlijs evangeelium (ELS 2015: 124);
• Sugulaskeeled: sm evangeliumi [Agr] Evangelium < mrts euangelium ~ lad euangelium 'hyvä sanoma' (SSA 1: 110); vdj evankeljumi, jevangeli(a) evangeelium; евангелие (VKS: 222, 317); lv evangēlium evangeelium; evaņģēlijs (LELS 2012: 60)

palsam, palsami 'lõhnavaik' < kasks balsam, sks Balsam

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1647-1657: 184) ütte weittokesst Balsammit, ninck ütte weittokest mette, kallist rochto; (Göseken 1660: 386) Kallis hais 'Balsam'; kalli rohhi kaas woidma 'balsamieren'; (Virginius 1687-1690) nende Kamelit kandsit kallist Rohto, Palsamit nink Mirrid; (Piibel 1739) Palsam-tosid, ja keed, ja uddo-linnased kappid; (Hupel 1780: 236) palsam, -i d. 'Balsam'; (Marpurg 1805: 14) Nink neist norest lehtist tettas kallist rohto ehk palsam.; (Hupel 1818: 172) palsam, -i r. d. 'Balsam'; (Lunin 1853: 133) palsam, -i r. d. 'бальзамъ; ритина'
• Murded: `palsam, -i VNg Lüg IisR Vai Muh Vän Tor JMd Koe Trm Kod Plt KJn Hls Ran San V(palts Vas); `paltsam, -i Kuu VNg Lüg Sa Käi Lä Tõs Tor Ris Kos VJg Trm Plt KJn Trv Krk (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 839 palsam, palsami 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; Wiedemann 1893: 761, 762 palsam, palsami (pal´s) 'Balsam'; *palsamīrima, -rin 'balsamieren, einbalsamieren'; ÕS 1980: 490 palsam 'eeterlikus õlis lahustunud lõhnav vaik';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balsemen 'einbalsamieren'; MND HW I balsam, balsem(e), balsme 'Balsam, ein harz-, ölartiges Produkt der Gattung Balsamodendron, dem als Heilmittel besondere Kraft innewohnen soll'
• Käsitlused: < sks Balsam (EEW 1982: 1917; Raun 1982: 115; EKS 2019); < kasks balsam, balsam(e) (Liin 1964: 58)
• Läti keel: lt bal̃zãms Balsam (Sehwers 1953: 8); lt balzāms palsam (LELS 2012: 42);
• Sugulaskeeled: sm balsami, pals(s)ami [Agr] (hyvähajuinen) voide Balsam < rts balsam (‹‹ lad balsamum ‹ kr) (SSA 1: 93); sm palsami (Agr) (hyvähajuinen) voide < rts balsam (SKES: 478); vdj bal´zami, bal´zama (VKS: 158); lv bal̄zin´ Balsam < lt ba’lze̬ns (Kettunen 1938: 21); lv balzõm palsam; balzāms (LELS 2012: 42)

röstima, (ma) röstin 'praadima, küpsetama'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: (Göseken 1660: 604) rostida (praadida, küpsetada) 'rosten (terrere)'; (Virginius 1687-1690) Panni sees öliga peat sina sedda teggema, nink Rosti pääl Rostima; (Hupel 1780: 258) röstima; röstitama d. 'rösten'; (Lithander 1781: 23) Nüüd peab sull röstitud saija wilud walmis ollema; (Hupel 1818: 208) röstima; röstitama r. d. 'rösten'; (Lunin 1853: 161) röstima, röstitama r. d. 'жариться, жарить'
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rös´tima, -in; röstma, röstan 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; Wiedemann 1893: 979 rös´tima, -in, rös´titama (röstma, rȫs´tima) 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; EÕS 1937: 1206 röstima 'kok. liha, kala või puuvilja laustulel kiiresti praadima (rösten, grillieren)'; ÕS 1980: 607 röstima 'kok. toiduainet rasvata pruunistama või kergelt küpsetama';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôsten, rôsteren 'rösten'; Schiller-Lübben rosten, rosteren 'rösten'; MND HW II: 2 rôsten, rosten, rö̂sten, rösten 'durch Hitzeinwirkung garen und knusprig werden lassen'
• Käsitlused: < kasks ~ sks rösten '(auf dem Bratrost)' (EEW 1982: 2618); < kasks rôsten (Raun 1982: 148); < kasks rosten (Liin 1964: 56; Ariste 1972: 97; EES 2012: 448)
• Läti keel: lt restêt rösten (Sehwers 1953: 99)
• Vt röst

tall, talli 'hoone' < kasks stal 'Stall'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1532
• Vana kirjakeel: (Tallinna Linnaarhiiv 1532) Sittetal, Lauri (sitt + tall 'Stall'); (Tallinna Linnaarhiiv 1557) Zyttetalle, Zymen (sitt + tall Stall'); (Tallinna Linnaarhiiv 1571) Talpoyß, Hanß ('Stalljunge' ‹ tall + poiss; (Müller 1600-1606: 347-348) sen Talli siddes on Ilmalle tulnut; sen Weddichse Talli siddes walatama; (Müller 1600-1606) Talli sisse; (Müller 1600/2007: 84) sē Weddichse Talli siße (28.12.1600); (Stahl 1637: 116) Tal, talli∫t 'Stall'; Tal; Tal 'karjalaut, hobusetall'; (Gutslaff 1648: 240) Talli 'Stall'; (Gutslaff 1648: 78) Tallipoisz 'Stabularius; tallipoiss'; (Göseken 1660: 297) Tall, -i 'Stall'; (Göseken 1660: 348) Hobbose Talli 'Pferde-stall'; (Göseken 1660: 651-652) Talli 'stall'; Talli Pois 'stallknecht (equisio)'; Tallmester 'stallmeister'; (Vestring 1720-1730: 241) Tal, -li 'Der Pferde Stal'; (Helle 1732: 185) tal 'der Pferde-Stall'; (Helle 1732: 322) tal 'der Stall'; (Helle 1732: 363) Hobbone tallis, sabba räästas 'das Pferd im Stall, der Schwanz an der Dachtraufe (d.i. der Rauch)'; (Piibel 1739) Salomonil olli nelli-tuhhat hooste talli ja wankrit; (Hupel 1780: 279) tal, -li r., d. 'der Pferdestall'; (Hupel 1818: 239) tal, -li r. d. 'Pferdestall'; (Lunin 1853: 187) tal, -li r. d. 'стойло, конюшня'
• Murded: tall, `talli R(`talli Vai); tal´l, talli eP eL (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1230 tal´l´, tal´l´i 'Stall'; Wiedemann 1893: 1113 tal´l´, tal´l´i 'Stall'; ÕS 1980: 693 tall;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stal 'Stall'; stalman '(= stalknecht)' tallimees; Schiller-Lübben stal 'Stall'; MND HW III stal, stāl 'Stallung, Gehege; Viestall, bes. Pferdestall'
• Käsitlused: < kasks stal (EEW 1982: 3062; Ariste 1963: 104; Liin 1964: 52; Raun 1982: 170; SSA 3: 263; EES 2012: 512)
• Läti keel: lt stal̃lis [1638 Stallis] Stall < mnd. stal(l) (Sehwers 1918: 28, 96, 160); lt stal̃lis Stall, vorzugsweise Pferdestall < mnd. stal (-ll-) (Sehwers 1953: 118); stallis, stalis Stall, vorzugsweise Pferdestall < mnd. stal (Jordan 1995: 94);
• Sugulaskeeled: sm talli [Agr stalli, 1678 talli] (Pferde)stall < rts stall 'talli, pilttuu'; is talli talli; pilttuu; krj talli; vdj talli < sm (SSA 3: 263); is talli (Hev, Tön, Len) tall (Laanest 1997: 194); lvS tal´ Stall (SLW 2009: 192); lv taĺ̄ Stall < kasks stal (Kettunen 1938: 407); taļ laut, tall; kūts, stallis (LELS 2012: 317)

telk, telgi 'kerge varjualune' < kasks telt

• Esmamaining: Gutslaff 1648-56
• Vana kirjakeel: (Gutslaff 1648-56) Israel ninck Juhda ommat teltide sissen; (Göseken 1660: 287) Telti 'Gezelt'; (Göseken 1660: 660) Telt 'zelt'; (Vestring 1720-1730: 246) Telt, -di 'Ein Gezelt'; (Helle 1732: 187, 322) telk, g. i 'das Gezelt'; (Piibel 1739) maia ehk koggodusse telk saab walmis; (Hupel 1780: 282) telk, -i r. 'Gezelt; Hütte'; telt, teldi r., d. 'Zelt, Gezelt'; (Hupel 1818: 244) telk od. telg, -i r. d. 'Zelt, Gezelt; Hütte'; telt, teldi r. d. 'Zelt, Gezelt; d. Hütte'; (Lunin 1853: 192) telk, -i r. d. 'палатка, шатеръ; хижина'; telt, teldi r. d. 'палатка, хижина'
• Murded: telk, `telgi R(`telki Vai); tel´k, telgi Sa Emm Rei Mar Kse Tõs Tor Hää Ris Juu VJg Plt KJn Trv Hls Puh Rõn San; `telti, `teldi VNg; tel´t, tel´di San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263, 1264 tel´k, tel´gi 'Zelt'; tel´t, tel´di '= tel´k'; Wiedemann 1893: 1143 tel´k, tel´gi (tel´t) 'Zelt'; ÕS 1980: 704 telk;
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben telt, telde 'Zelt, Bude'
• Käsitlused: < kasks telt 'Zelt' (EEW 1982: 3122; Raun 1982: 174; EKS 2019); < asks telt, telde 'telk, (laada)pood' (EES 2012: 522)
• Läti keel: lt tel̃ts [1638 Telltes] Zelt < mnd. telt 'Zelt' (Sehwers 1918: 29, 98, 162); lt stelte, tel̃ts Zelt < mnd. telt 'Zelt' (Sehwers 1953: 121, 142);
• Sugulaskeeled: sm teltta [1880; 1729 tälti] kangainen tilapäismaja / Zelt < rts tält 'teltta' (‹ kasks telt) (SSA 3: 282; SKES: 1266); sm teltta, teltti Zelt < asks (ge)telt, telde 'Zelt; Bude' ~ rts tält (Bentlin 2008: 189); lv tel̄t̀, tel̄k̀ Zelt, Stiftshütte < kasks telt (Kettunen 1938: 412)

tuurima, (see) tuurib 'kestma, vältama' < kasks duren 'dauern'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: (Müller 1600-1606: 368) kurrÿ Aÿck peax kauwa thurima; (Müller 1600/2007: 250) kudt sesinane kallis ninck kurrÿ Aÿck peax kauwa thurima (17.07.1603) 'kestma'; (Lunin 1853: 204) turima r. d. 'продолжаться, длиться'
• Murded: `tuurima R S Lä Khn Tor sporKPõ I Plt KJn SJn; `tuur´ma (-me) M Ran Kam San (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1361 tūrima, -in 'dauern'; Wiedemann 1893: 1231 tūrima, -in 'dauern'; EÕS 1937: 1593 tuurima 'kestma'; ÕS 1980: 742 † tuurima 'kestma';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben duren 'dauern, währen'; MND HW I dü̂ren, gedü̂ren 'dauern, währen, Bestand haben'
• Käsitlused: < kasks duren 'dauern' (EEW 1982: 3392; Raun 1982: 186); < kasks dûren (Liin 1964: 65)
• Läti keel: lt † dũrêt dauern < mnd. duren (Sehwers 1918: 147); dũrêt dauern < nd. dūren (Sehwers 1953: 30); dūrēt (an)dauern < mnd. dǖren (Jordan 1995: 61);
• Sugulaskeeled: lv dūrə̑ dauern < kasks dûren, tûren (Kettunen 1938: 43; Raag 1987: 328)

vissisti 'kindlalt; kahtlemata; tõesti' < kasks wis(se) 'gewiss'

• Esmamaining: kohtuvanne 1600
• Vana kirjakeel: (kohtuvanne 1600, ‹ EKVTS 1997: 96) keddakit sallaja piddama tahhan, ni wißist kudt Jum͠mal ninck tem͠ma kallis Evangelium mind peap awwitama; (Müller 1600-1606: 410) kuÿ wißist üx igka Risti Inimene woib tædta; nÿ wißiste; (Müller 1600/2007: 178) nÿ wißist ninck toesti (25.12.1601) 'kindlalt'; (Rossihnius 1632: 424) Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib ''kindlamini''; (Stahl HHb I 1632: 13) Se on wi∫∫ist tö∫∫i 'das ist gewisslich wahr'; (Stahl 1637: 130) wissist 'wis'; (Göseken 1660: 714) wissist (kindlasti) 'Gewis'; (Piibel 1739) siis tahhan ma wissiste se kunningrigi so käest ärrakiskuda
• Murded: vissisti (-ste) 'kindlasti; kõvasti' S Han Var Khn (EKI MK)
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wis´s´iste 'gewiss, wahr'; Wiedemann 1893: 1372 wis´s´iste 'gewiss, wahr';
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ge-wisse 'sicherlich'; Schiller-Lübben gewisse 'sicherlich'; MND HW I gewis 'gewiß, sicher, bestimmt, fest'; gewisse 'sicher, sicherlich, gewißlich, zuverlässig'
• Sugulaskeeled: sm vissisti [Agr] varmasti; arvatenkin, kai < mrts vis, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, turvallinen, luetattava'; is vissī varmaan; krj vissi varma < sm (SSA 3: 462); lv viš̆šìst stark, haltbar (Kettunen 1938: 490); lv viš luja, vahva < sks (SSA 3: 462)
• Vt viss